Lokaalne surve ja nihkejõud on olulisimad patogeneetilised tegurid lamatiste tekeks. Seepärast on nende mõju ennetamine ja leevendamine keskse tähendusega. Selleks:

• Muuda patsiendi kehaasendit voodis vähemalt iga 2 tunni järel.
• Hinda patsiendi naha individuaalseid iseärasusi - vajadusel muuda kehaasendit veel sagedamini
• Ratastoolis viibiva patsiendi kehaasendit tuleks muuta/korrigeerida paar korda tunnis. Kui patsient on suuteline kehaasendit ise korrigeerima, siis peaks paluma tal teha seda iga 15 minuti järel
• Kõik asendimuutused tuleks dokumenteerida
• Patsiendi liigutamisel voodis või toolis väldi naha venitamist vastu aluspinda. Kasuta abivahendeid: tõsteseadeldised, abilinad vm.
• 30 reegel a) Patsiendil, kes ei tule iseseisvalt toime oma kehaasendi kontrollimisega ei ole soovitav peaalust pikka aega kõrgendatud asendis hoida.Voodi peatsiotsa kõrgendatud nurk ei tohiks ületada 30 kraadi
• 30 reegel b) Küliliasendis lamav patsient peaks olema voodi horisontaalpinna suhtes 30 kraadise nurga all, et leevendada survet kõige ohustatumates survepunktides. Vt. pilti
• Luulised kehaosad (N: põlved, pahkluud, küünarnukk vastu puusa jne.) ei tohi olla üksteise vastas - kasuta polstreid nende vahel
• Juba kahjustatud piirkonnad tuleb survest vabastada kuni paranemiseni. See tähendab, et kahjustatud koht ei tohi olla kehaasendi tugipunktiks.
• Füsioteraapia ja spetsiaalsete harjutuste eesmärk on suurendada patsiendi liikuvust, aktiivsust ning saavutada tema maksimaalne toimetulek elamistoimingutega sel määral, mida võimaldab tema seisund