Testi oma teadmisi lamatiste olemusest, tekkemehhanismist, tekkepõhjustest ning riskiteguritest ja lamatiste vältimisest vastates alljärgnevatele küsimustele.
Lamatis on krooniline haav, mis tekib pikaajalise lokaalse surve, nihkejõu, hõõrdumise või nende omavahelise kombinatsiooni tagajärjel
Tõene
Väär
Vihje
Mille tõttu lamatis tekib? Mis on peamised põhjused?
Õige !
Väär !
Pikaajaline (kauem kui 90 minutit kestnud) lokaalne surve on lamatiste tekkes olulisim etioloogiline faktor. Sellele lisanduvad veel nihkejõud ja hõõrdumise tekkivad nahavigastused, mis vähendavad naha vastupanuvõimet survele
Mõnesid lamatiste teket soodustavad tegureid me saame mõjutada, mõnesid mitte
Tõene
Väär
Vihje
Meenuta, millised on need tegurid, mis soodustavad lamatiste teket ning seejärel püüa hinnata kuivõrd saab õde neid oma tegevusega mõjutada.
Õige !
Väär !
Tõepoolest - raskem või isegi võimatu on otseselt mõjutada patsiendist endast tulenevaid ehk nn. sisemisi riskitegureid nagu näiteks kõrge vanus, inkontinents, alakaal, halvatused jne. Küll aga on võimalik leevendada nende mõju näiteks valides sobivad vahendid inkontinentsi korral, soodustades ka eaka patsiendi aktiivset eluviisi ning abistades halvatud patsienti asendimuutusel.
Mida rohkem riskitegureid patsiendil esineb, seda suurem on tema lamatiste risk
Tõene
Väär
Vihje
Meenuta, millest ja kuidas moodustub individuaalne risk
Õige !
Väär !
Kuigi lamatiste tekkeks piisab ka ühe arvestatava riskiteguri olemasolust, on inimese risk survehaavandite tekkeks seda suurem, mida rohkem tal esineb erinevaid riskitegureid.
Lamatised on probleemiks alakaalulistel, mitte ülekaalulistel inimestel
Tõene
Väär
Vihje
Meenuta, millised on lamatiste tekkes olulised patsiendist tulenevad tegurid
Väär !
Õige !
Lamatised ohustavad nii ala- kui ülekaalulisi patsiente. Alakaalulistel patsientidel on probleemiks nahaaluse amortiseeriva rasvkoe vähesus, ülekaalulistel seevastu liigne higistamine, vähene füüsiline aktiivsus, raskused hügieenitoimingute sooritamisel ning piiratud võime oma keha kogu ulatuses uurida
Lamatised ohustavad vanureid ja väga haigeid inimesi
Tõene
Väär
Vihje
Millest on lamatiste teke tingitud? Kas see võib olla ealiselt piiratud?
Väär !
Õige !
On tõsi, et lamatistest on enam ohustatud üle 70 aastased inimesed, ent lamatised võivad tekkida ka noorematel inimestel, sh. lastel kui neil esineb lamatiste teket soodustavaid tegureid haiguse või trauma tõttu
Diabeetikud on lamatistest enam ohustatud
Tõene
Väär
Vihje
Meenuta, millised haigused avaldavad soodustavat toimet lamatiste kujunemisele.
Õige !
Väär !
Diabeet kui kogu organismi mõjutav raske krooniline haigus suurendab ka lamatiste ohtu. Diabeetikutel tekivad lamatised kergemini, nende paranemine on problemaatilisem ning tüsistused lisandvad kergemini.
Voodihaiget patsienti tuleks aktiviseerimiseks võimalikult
palju hoida voodis võimalikult kõrgele tõstetud peaalusega istuvas või
poolistuvas asendis
Tõene
Väär
Vihje
Millised riskitegurid võivad seotud olla liiga kõrgele tõstetud peaalusega?
Väär !
Õige !
Vastupidi - liiga pikka aega kõrgendatud peaalusest tuleks lamatiste vältimiseks hoiduda, eriti patsiendi puhul, kes ei suuda oma kehaasendit iseseisvalt kontrollida. On õige, et patsiendi aktiivsuse ja liikuvuse suurendamine on keskse tähendusega, ent selleks on teised võimalused. Peaalust ei soovitata hoida kõrgemal kui 30 kraadi.
Naha puhtuse tagamiseks tuleks patsienti tihti vannitada, võimalusel iga päev
Tõene
Väär
Vihje
Meenuta, mis võib olla probleemiks liigse pesemise puhul?
Väär !
Õige !
Vastupidi - liigsest pesemisest tuleks hoiduda, kuna see hävitab naha loomuliku rasukihi, millel on kaitsev toime. Liiga kuiv nahk muutub hapraks ja puruneb kergemini. Igapäevaselt pestakse vaid patsiendi nägu, käsi ja alakeha.
Patsiendi riski lamatiste tekkeks hinnatakse pidevalt uuesti
Tõene
Väär
Vihje
Kas lamatiste risk on ajas muutuv või püsiv ja pikaajaline nähtus?
Õige !
Väär !
Kuna patsiendi seisundi muutudes (ja ka ilma selleta) võib muutuda ka tema risk ja riski kujundavad tegurid, siis peab riski hindamine olema pidev.
Avastades patsiendi kehalt punetava laigu tuleb seda verevarustuse parandamiseks hõõruda ja kloppida
Tõene
Väär
Vihje
Kui õues on halb ilm ja sa tõmbad kardinad akna ette, siis kas sellest muutub ilm paremaks või sa lihtsalt ei näe seda kui halb ilm on?
Väär !
Õige !
Vastupidi - edasiste kahjustuste vältimiseks ei tohi seda piirkonda mingil juhul hõõruda ega kloppida. Sellega süvendad kahjustust ja lood olukorra, kus punetust pole näha, kuna ka vigastust ümbritsev nahk on hõõrutud punaseks. Jälgi punetust uuesti 15 minuti pärast - kui punetus püsib, siis veelkord 15 minuti pärast - kui ka siis punetus püsib, on tõenäoliselt tegemist väljakujunenud survekahjustusega ningalustada tuleb selle ravi.
Patsiendi luised kehaosad (N: küünarnukid, põlved)
ei tohi olla üksteise vastas, kuna vähese nahaaluse rasvkoe tõttu tekivad
kiiresti verevarustushäired
Tõene
Väär
Õige !
Väär !
Inkontinentsus on riskitegur, mida ei ole õel võimalik kuidagi mõjutada
Tõene
Väär
Vihje
Kui otse ei saa minna, sest kivi on ees, siis ilmselt on võimalik minna ümber kivi...
Väär !
Õige !
On tõsi, et sõltuvalt inkontinentsuse põhjusest ja ulatusest võib tegemist olla probleemiga, mida on väga raske või võimatu likvideerida, ent sobivate vahendite (mähkmed, potitoolid, kateetrid jne.) ja meetoditega (erinevad põietreeningud, elustiili harjutused jne.) on võimalik vähendada inkontinentsuse negatiivset mõju nahale.
