Lamatiste tekkes on oluline roll pikaajalisel lokaalsel survel, nihkejõul ning hõõrdumisel.

Peamiseks tekkepõhjuseks on pikaajaline lokaalne surve. Mida tugevam on surve, mis mingile kehapiirkonnale mõjub ning mida pikem on selle mõju aeg, seda soodsamalt mõjub see potentsiaalse haavandi tekkele. Seejuures on ohtlik nii pikaajaline nõrk surve kui ka lühiajaline tugev surve ning nii surve tugevus kui kestus mõjutavad indiviide väga erineval määral - see on nö. individuaalne taluvus ja reageerimisviis. Rõhk, mis luueendi piirkonnas võib osutuda ohtlikuks, ei pruugi seda olla näiteks mõnes lihaselises või küllaldase rasvkoega varustatud kehapiirkonnas.

Lisaks survele teatakse patogeneetiliselt olulise mehhanismina veel ka nö. nihke jõu (ingl.k. shear force) toimet nahale, mille tõttu rebestatakse nahakihid üksteise küljest lahti ja vigastused tekivad naha sügavamates kihtides. Nihkejõud muutub reaalseks ohuks näiteks voodisse või toolil poolistuvasse asendisse paigutatud patsiendi puhul. Gravitatsioonijõu tõttu vajuvad skelett ja sügavamad fastsiad allapoole, seejuures nahk ja pindmised koed jäävad hõõrdumise tõttu madratsi või tooli suhtes paigale. Toimub kudede ülemäärane venitus üksteise suhtes ning nahk rebitakse allasetsevatest kudedest lahti. Sellise mehhanismi puhul tekivad naha sügavamates kihtides rebendid, urked ja verevalumid ning süvanekroos, mis esialgu ei olegi naha pinnal nähtav. Kuna nahk on puuduliku verevarustuse suhtes tolerantsem kui tema all asetsevad koed, siis muutub vigastus, tavaliselt sügava nekrotiseerunud kraatrina, nähtavaks alles päevi hiljem. Samuti võib nahakihte üksteise suhtes nihutada ja venitada ebaõigete haige ümberpaigutamis- ja pööramisvõtete kasutamisel või oma jõuressursside ülehindamisel kui tegutsetakse üksi, mitte meeskonnana.

Hõõrdumise (ingl.k. friction) all mõeldakse naha kõige pindmise kihi (epidermise) vigastamist naha hõõrdumisel vastu aluspinda (voodi, ratastool, tool vms.), ihu- või voodipesu. Kui terve nahk talub lokaalset survet küllaltki pikka aega (kuni 90 minutit), siis marrastatud nahk ei täida oma kaitsefunktsiooni enam piisavalt ning aeg, mil lokaalse surve mõju muutub ebasoodsaks, võib tunduvalt lüheneda.

Vaata, kuidas erinevad etioloogilised faktorid osalevad lamatise tekkes