Lamatiste teke on otseselt seotud pikaajalise lokaalse surve (piisavalt pikk, ajaliselt mitte alati täpselt määratletud aeg, mis on küllaldane, et indiviidil survekahjustused tekiks), nihkejõust ning hõõrdumisest tingitud mõjudega, ent ainuüksi nendest ei piisa, et täielikult selgitada lamatiste kujunemist. Lisaks otsestele tekkepõhjustele on hulgaliselt erinevaid tegureid, mis on lamatistega seotud ning soodustavad lamatiste väljakujunemist.

Lamatiste esinemissagedus on erinev. Haiglapatsientide hulgas varieerub see 3-14% vahel, ent võib kohati (N: ortopeedilised patsiendid) ulatuda ka kuni 70%-ni. Väga kõrge on lamatiste esinemissagedus ka hooldekodudes ja pikaraviosakondades, samuti neuroloogilistel patsientidel seljaajuvigastuse ning halvatustega.

Lamatiste teket soodustavad tegurid on niisugused, mis loovad soodsad tingimused selleks, et lamatiste tekkepõhjused saaks oma toimet avaldada ning neist olulisemad on:

• Immobilisatsioon ehk pikaajaline liikumatus
• Kõrge iga
• Kroonilised haigused
• Ravimid
• Üle- ja alakaal
• Äge ja/või krooniline valu
• Raske üldseisund/terminaalne seisund
• Tundlikkushäired
• Depressioon jt. psüühikahäired ning kognitiivsed häired
• Inkontinentsus
• Dehüdratatsioon
• Hõõrdumine