Vaatamata tervishoiu kiirele arengule on lamatised jätkuvalt probleemiks kogu maailmas.

Lamatised põhjustavad patsiendile probleeme nii füüsilisel kui psühhoemotsionaalsel tasandil ning pikendavad haige haiglasviibimise aega ja paranemist põhihaigusest. Oluliselt häirub inimese elukvaliteet, sest lamatistega kaasuvad sageli erinevad tüsistused. Sügavad, rohke haavaeritisega lamatishaavandid võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi lisanduva infektsiooni ja organismi vee- ning elektrolüütide tasakaalu häiretena.

Lamatised suurendavad inimese kannatusi ja toovad endaga kaasa lisakulutusi nii patsiendile kui tema perele. Tervishoiuasutustes on lamatistega haigete ravimine kulukas, personalile väga töömahukas ja aeganõudev. Seega on lamatistega patsiendid ja lamatistega kaasnevad tüsistused väga ulatuslik kuluallikaks tervishoiusüsteemile.

Lamatisi peetakse üheks õenduse kvaliteedi indikaatoriks, kuna lamatiste vältimine/ennetamine on eeskätt seotud õendus (ka hooldus-)tegevuse ja selle mõjudega. Lamatiste esinemissagedus haiglas, hooldekodus või mujal peegeldab seetõttu osaliselt ka seal osutatava õendus(hooldus)teenuse kvaliteeti.

Lamatistest on ohustatud väga erinevad patsientide grupid nii statsionaarsetes kui ambulatoorsetes tervishoiu struktuurides ja hoolekandeasutustes, mistõttu on väga oluline, et õed oskaks ära tunda lamatistest ohustatud patsienti, teaks, mismoodi lamatised tekivad ning tunneks lamatiste riskitegureid ja valdaks heal tasemel lamatiste ennetamise ja ravi kaasaegseid seisukohti ning -võtteid. Kuna lamatiste ravi ja hooldus koormab erinevaid ressursse (nii rahalisi kui personali töökoormusega seotud) suurel määral, pööratakse põhiliset tähelepanu preventiivsele tegevusele ehk lamatiste ennetamisele. Selleks on õendus- ja hoolduspersonalil vajalik teada lamatiste olemust, nende teket soodustavaid faktoreid ning lamatiste vältimise võimalusi.