Inkontinentsus
Üks märkimisväärsemaid riskitegureid lamatiste tekkes. Inkontinentsuse
tõttu on nahk, eriti mähkmepiirkonnas, pidevalt eksponeeritud
niiskusele. Lisaks sellele on uriinil ja väljaheitel ka nahka ärritav
toime neis sisalduvate jääkainete tõttu. Niiskuse tõttu matsereerunud
nahk vigastub väga kergesti.
Matseratsioon ehk naha "äraligunemine" (nahk muutub kahvatuks, kortsuliseks, niiskeks) tekib liigse niiskuse toimel näiteks uriini- ja roojapidamatuse korral. Matsereerunud nahk on erakordselt vastuvõtlik nihkejõu, lokaalse surve ja hõõrdumise mõjudele. Ehkki matseratiivseid kahjustusi põhjustavad igasugused vedelikud, sh. haavaeritis, higi või ükskõik, millist päritolu vedelik. Inkontinentsuse tõttu lekkivad kehavedelikud nagu uriin ja väljaheide omavad lisaks niiskuse kahjustavale toimele veel nahka ärritavat toimet neis sisalduvate jääkainete tõttu. Vt. pilti
Inkontinentsus mõjutab naha kaitsevõimet järgmistel viisidel:
- Uriinis sisalduvad keemilised ained suurendavad naha pH-d, mis normaalselt on 5,4-5,9. Kõrgem pH on soodsaks pinnaseks patogeensete mikroobide kasvule
- Väljaheites sisalduvad ensüümid soodustavad nahavigastuste teket
- Inkontinentsuse tõttu suureneb vajadus pesemise järele, mis omakorda vähendab nahka kaitsvat rasukihti ning mõjutab naha pH-d aluselises suunas, mis on soodsaks pinnaseks mikroobidele
- Pidev liigne niiskus tekitab naha matseratsiooni, nahk muutub kahvatuks, kortsuliseks, liiga niiskeks