Nii nagu inimene vajab piisaval hulgal toitu, vajab ta ka piisaval hulgal vedelikku. Inimese vedelikutarve on erinevatel eaperioodidel erinev, samuti muutub see erinevate füsioloogiliste seisundite korral nagu rasedus, imetamine, suurem füüsiline aktiivsus töötades või sportides. Lapse organism sisaldab väga palju vett, eakamal inimesel seevastu vähem ning ka vedelikutasakaalu häired tekivad kergesti.

Inimese üldist orienteeruvat vedelikutarvet ööpäevas arvestatakse järgnevalt: kehakaal kg x 30 ml. Seega 70 kg kaaluva inimese orienteeruv vedelikutarve on 2100 ml ööpäevas. Vedelikutarve võib teatud situatsioonides olla ka suurem.

Normaalne vedelikutasakaal on hea tervise eelduseks. Puudulik vedelikutasakaal omakorda on seotud paljude terviseprobleemidega, sealhulgas lamatised.

• Vesi tagab naha normaalse niiskusetasakaalu, mis omakorda aitab nahka kaitsta hõõrdumise, venitamiste jt. vigastuste eest
• Normaalne vedelikutasakaal on vajalik piisava verehulga kindlustamiseks organismile, mis omakorda tagab hea verevarustuse kõigis kehapiirkondades. Vastupidine olukord halvendab verevarustust, eeskätt perifeersetes kehaosades ning suurendab/kiirendab survekahjustuste korral tekkivat verevarustuse häiret
• Vedelik on osa toitumisest, vedelikupuudus on seotud alatoitumisega
• Juba tekkinud haavandite korral on vedelikul oluline roll haavade paranemisel ja inimese üldseisundi stabiliseerumisel.