TUNDLIKKUS

Võime teadlikult reageerida survest tingitud ebamugavusele ja valule

1.TÄIELIKULT PIIRATUD

Ei reageeri valule teadvuse taseme languse, rahustite toime või vähenenud valu tundlikkuse tõttu enamuses keha piirkondades.

2. TUGEVALT PIIRATUD

Reageerib ainult valule. Reaktsioonina valule muutub rahutuks. Esineb tundlikkuse häire ühes kehapooles.

3. KERGELT PIIRATUD

Reageerib suulistele korraldustele, kuid ei suuda alati teada anda valust, ebamugavustundest või asendi muutmise vajadusest. Tundlikkuse häire ühes või kahes jäsemes.

4. EI OLE PIIRATUD

Reageerib suulistele korraldustele, ei esine keha tundlikkuse häireid. Suudab suuliselt märku anda valust või ebamugavusest.

PUNKTID

NIISKUSASTE

Millisel määral on nahk niiskusega kokkupuutes.

1. PIDEVALT NIISKE

Nahk on peaaegu alati niiske higistamise või inkontinentsuse vm. tõttu. Patsient on märg iga asendivahetuse ajal

2. SAGELI NIISKE

Nahk on sageli, kuid mitte alati märg. Pesu peab vahetama vähemalt korra 12 tunni jooksul.

3. MÕNIKORD NIISKE

Nahk on aegajalt niiske, kord päevas on vajadus täiendavalt pesu vahetada.

4. HARVA NIISKE

Nahk on tavaliselt kuiv, pesu vahetatakse kindla aja järel (7-10 päeva).

AKTIIVSUS

Füüsilise aktiivsuse aste

1. VOODIREZIIM

Ei liigu, patsient on voodikeskne

2. VÄGA PIIRATUD

Liikumisvõime tõsiselt piiratud või puudub. Patsient istub ja /või abistatakse liikumisel ratastooliga

3. MÕÕDUKALT PIIRATUD

Kõnnib aegajalt väga lühikesi vahemaid abiga või ilma. Enamus päevast on voodikeskne või istub toolis.

4. KERGELT PIIRATUD

Liigub iseseisvalt vähemalt kaks korda päevas õues või iga kahe tunni järel ruumis.

LIIKUVUS

Võime muuta ja kontrollida kehaasendit

1. TÄIESTI LIIKUMATU

Ilma kõrvalise abita ei suuda liigutada keha või jäsemeid asendi muutmiseks

2. LIIKUVUS VÄGA PIIRATUD

Liigutab keha ja jäsemeid juhuslikult ja/või vähesel määral. Suuremate asendimuutuste juures vajab kõrvalist abi.

3. KERGELT PIIRATUD

Muudab keha ja jäsemete asendit sageli, kuid väikese ulatusega. Suuremate asnedimuutuste juures vajab kõrvalist abi.

4. LIIKUVUS PIIRANGUTETA

.Muudab oma keha ja jäsemete asendit erineva ulatusega vastavalt vajadusele iseseisvalt.

TOITUMINE

Tavapärane toitumisviis

1. EBAPIISAV

Ei söö kunagi kogu toitu. Sööb harva rohkem kui 1/3 ükskõik millisest pakutavast toidust. Sööb päevas ainult kahel või vähemal toidukorral valku (liha või piimatooteid). Tarbib vähe vedelikku ja ei saa seda täiendavalt juurde

2.TÕENÄOLISELT PUUDULIK

Sööb harva kogu toidu, tavaliselt sööb pool ükskõik millisest pakutavast toidust. Valku tarbib päevas kolmel toidukorral liha või piimatoodetena. Ka sonditoidul või vedelal dieedil olles saab ebapiisavalt vedelikke.

3. PIISAV

Sööb üle poole enamusest toidukordadest. Sööb iga päev kõigil neljal toidukorral valku (liha, piimatooteid). Harva keeldub toidust. Ka sonditoidul olles on vedelikutarve kaetud

4. SUUREPÄRANE

Sööb igal toidukorral ära enamuse toidust. Ei keeldu toidust kunagi. Tavaliselt sööb kõigil neljal toidukorral või rohkemal toidukorral liha või piimatooteid. Sööb sageli ka põhitoidukordade vahel.

HÕÕRDUMINE

1. PROBLEEM

Vajab kehaasendi muutmisel mõõdukat kuni maksimaalset abi. Asendimuutus ilma naha hõõrdumiseta vastu linu on peaaegu võimatu. Vajab sagedast asendi korrigeerimist, kuna nii voodis kui ratastoolis vajub asendist ära. Spastilisuse, lihaskontraktuuride või rahutuse tõttu on pidevalt hõõrdumise oht.

2. POTENTSIAALNE PROBLEEM

Enamuse ajast säilitab toolil või voodis suhteliselt hea asendi, aga aeg-ajalt libiseb sellelt maha. Saab asendimuutusega enamasti iseseisvalt hakkama ilma erilise hõõrdumise ohuta, mõnikord võib seejuures abi vajada.

3. EI OLE SILMAGA NÄHTAVAT PROBLEEMI

Saab asendimuutustega nii voodis kui ratastoolis iseseisvalt hakkama. Suudab fikseerida kehaasendit nii voodis kui toolis.

15 või 16 madal risk

13 või 14 keskmine risk

12 ja alla selle kõrge risk