Nägemine

Nägemine on üks osa kognitiivsest arengust, mis omakorda peegeldab lapse võimet mõelda, meelde jätta ja õppida uusi asju ning vastavalt sellele käituda. Kognitiivne ja vaimne areng käib kõikidel arenguetappidel käsikäes. Seega ei saa neid teineteisest lahutada. Lapse esimestest elukuudest alates toimub juba õppimine ja ümbritsevast saadava informatsiooni töötlemise protsess. Taju ja teadvuse arengu seisukohalt on ääretult tähtis kogeda uusi asju ning nendest õppida.

Lapse nägemise areng algab juba enne sündi ja areneb järk-järgult. Vastsündinueas toimub silma formeerumine. Silmamuna kaalub 2-4 g. Lõpliku kaalu (6-8 g) saavutab silmamuna 3-4 aastasena. Esimestel elukuudel on silm kaugnägelik - kaasasündinud kaugnägevus. Põhjuseks on lühike silmamuna anatoomiline telg, mistõttu silma optilist süsteemi läbivad rööpjad kiired koonduvad reetina taga. Seega suudab laps selgelt fokuseerida esialgu 20-30 cm kaugusel asuvaid objekte. Samas kaugnägevus ei takista lapsel eristamast lähedamal ja kaugemal asuvaid esemeid (seda aga mitte eriti selgelt). Põhjuseks on lapse silma suur akommodatsioonijõud st kindlate silmalihaste mõjul läätse kuju muutmise võime (kohandumine).

Vastsündinu on suuteline pilkkontakti saavutama vaid paariks sekundiks. Pikemaajaline pilgu fikseerimine esemele saavutatakse teise elukuu jooksul. 3 kuune laps suudab pikemaajaliselt fikseerida pilku tema poole pöörduja-rääkija näole.

Imikul on kaasasündinud omadus näha näo iseärasusi, kuid sellelt tõmbab tähelepanu erinevate esemete kergelt eristatavad piirid. Näiteks näeb laps paremini nägu ümbritsevaid juukseid kui näo iseärasusi. 2.-3. elukuul hakkab imik nägema näo teisi iseärasusi (nina, suu). 3.-5. elukuul peaks välja arenema võime eristada oma ema nägu võõra näost.

Vastsündinul esineb füsioloogiline kõõrdsilmsus. See on tingitud silma liigutajate lihaste koordineerimatust talitlusest, mistõttu silmad ei suuda liikuda samaaegselt. Teisisõnu esineb ealine füsioloogiline binokulaarne nägemise häire. Binokulaarne nägemine so nägemine kahe silmaga. Koordineeritud nägemine saavutatakse esimese elupoolaasta jooksul. Enamasti siiski suudab laps mõlema silmaga jälgida esemeid 3-5 kuu vanusena st, et suudab silmi koordineerida ja silmade kõõrdi vaatamine peaks lõppema. Koordineeritud kahe silmaga nägemise tulemusena areneb ka parem kontroll käte üle. Seega 5 kuusel lapsel algab koostöö nägemistaju ja käelise tegevuse vahel nn silm-käsi koordinatsioon.

Kolme kuune laps peab suutma jälgida liikuvaid esemeid juba sujuvalt nii horisontaalselt, vertikaalselt, ringjalt pead ainult veidi kaasa liigutades.

Vastsündinu silmad on väga tundlikud eredale valgusele, sest nad viibivad üheksa kuud emaüsas, mistõttu nad vajavad aega valgusega harjumiseks. Vastsündinu näeb esialgu ainult valget ja halli tooni. 2.-6. elunädalal suudab eristada kontrastseid toone (must ja valge). Esialgu õpib nägema nägusid, seejärel heledamaid objekte, mis nende lähedal asuvad. 2.-4. elukuu jooksul värvide eristatavus selgineb. Selle tulemusena hakkab laps näitama huvi eredate toonide ja detailide vastu. Sellel perioodil tuleb julgustada last näidates talle eredate värvidega fotosid, raamatuid, mänguasju.
 
4-6 kuud. Alates neljandast kuust saab alguse tahtlik haare, mis on aluseks käe-silma koostöö kujunemisel. 5 kuune laps paneb asju ühest käest teise, mis ongi nägemise ja käelise tegevuse koostöö alguseks. Samuti õpib aju mõlemasse silma tulevat pilti ühendama üheks pildiks ning silmi fokusseerima, vaadates kaugele ja lähedale.





« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License