Kesksed mõisted

Areng - järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.
 
Kasvamine - keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine.
 
Küpsus - väljakujunemine, täiuslikkuse saavutamine.
 
Motoorika - motoorika areng on tihedalt seotud taju arenguga. Silma ja käe koostöö õnnestumine on tahtliku haaramise, joonistamise ja kirjutamise eeldus. Keha valitsemine ja kehapildi arenemine on eelduseks lapse kognitiivsele arengule. Motoorika jaguneb jäme- ja peenmotoorikaks.
 
Jämemotoorika - nimetatakse ka baas- ehk põhimotoorikaks so üldliigutuslik areng, kus liigutustes osalevad suured lihasgrupid.
 
Peenmotoorika - so käeline areng, kus liigutustes osalevad väiksemad lihasgrupid.
 
Liigutuslik areng - liigutuste ja liikumise areng, mida võime jaotada omakorda üldliigutuslikuks (osalevad suured lihased) ja käeliseks (osalevad väiksemad lihased) arenguks.
 
Arengumuster - teatud kindlas järjekorras ehk etappidena kulgev areng.
 
Tsefalokaudaalne areng - areng algab pea, kaela, õlavõõtme piirkonnast suundudes jalgade suunas; seega raskuskese algpunkt asub pea piirkonnas, suundudes allapoole jalgade suunas.
 
Proksimodistaalne areng - areng suundub keha keskjoonest lateraalsele (väljapoole).
 
Kongenitaalne refleks - kaasasündinud, tahtmatu refleks (rudimentaarne liigutus).
 
Fleksoorne asend - nn üsasisene asend ehk painutuspoos; käed, jalad liigestest painutatud; pea küljel; käed rusikas; pöidlad peopesas.
 
Binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine.
 
Kognitiivne areng - ehk tunnetuslik areng on taju, mõtlemise, mälu ja tähelepanu areng. See on võime kõike läbielatut seostada, mõtestada ja korrastada. Inimese mõtlemine kujutab endast seoste süsteemi, mille kujunemine toimub läbi terve lapseea.
 
Sensomotoorne staadium - Jean Piaget (1896-1980) poolt loodud kognitiivse arengu teooria esimene staadium. (Lapse kognitiivne areng läbib neli staadiumi). Esimene nn sensomotoorne staadium kestab sünnist kuni 2. (elu)aastani.
Arengu eesmärgiks on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine. Areng toimub meeleelundite kaudu (asjade tunnetamise abil so nägemise, kuulmise, katsumise, maitsmise, kompimise, lõhna abil) ja motoorsete oskuste läbi. Laps saab tegutsedes juurde uusi kogemusi mida pidevalt uuesti katsetab. Seega kognitiivsed võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi.
 
Emotsionaalne areng - lapsel on rida kaasasündinud spontaanseid emotsionaalseid reaktsioone (nt ehmatusreaktisoon). Igas eaperioodis areneb, täiustub ja kujuneb emotsionaalsus ning tunnete väljendus. Lapse arengu seisukohalt on oluline lapse emotsioonide mõistmine, julgustamine, õigesti kasutama õpetamine ja nendega toimetulek. Vastsündinul on emotsioonid esmalt üksnes reaktiivsed; 1-1,5 kuuselt suudab vahet teha positiivse ja negatiivse emotsiooni vahel; 5 kuuselt oskab imik omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10-12 kuuselt kiindumust. Esmaseks emotsiooni väljenduseks on nutt.

Ekspressiivne kõne - kõnelemine ise ehk aktiivne kõne; koogamine, lalisemine, rääkimine.

Impressiivne kõne - kõne mõistmine, sellest arusaamine ehk passiivne kõne; algus üheksandal-kümnendal elukuul.
 
Koogamine - esimesed mittetahtlikud häälikud, üksikvokaalid; on aluseks kõneliigutuste tekkele; algus esimesel elukuul ja haripunkti saavutamine kahe kuu vanuselt;

Lalisemine - esimeste silpide moodustumine ja silpide omavaheline ühendamine; algus kolmandal elukuul ja haripunkti saavutamine kuuendal elukukuul.
« Eelmine | Järgmine »

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License