Emotsioonid
Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine.
Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning
füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud.
Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust.
Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust.
Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust).
Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on omane tundmuste püsimatus ehk siis positiivsete emotsioonide muutumine negatiivseteks. Mõjuteguriteks on siinjuures lapse ealised iseärasused, ümbritsevast keskkonnast saadud muljed, lapse enesetunne.
Imiku emotsioonid on reaktiivsed. 1—1,5 kuuselt eristab positiivset ja negatiivset emotsiooni; 5 kuuselt oskab omal kombel väljendada pahameelt ja rõõmu; 7 kuuselt hirmu; 10—12 kuuselt kiindumust.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License