Kognitiivne areng
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng
1) sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (0–2 eluaastat);
2) operatsioonieelse mõtlemise periood (2–7 eluaastat);
3) konkreetse mõtlemise periood (7–11 eluaastat);
4) abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast).
Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid. Toimub lapse kohanemine asjadega. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega
toime tulema ja seda peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja
liigutuste (haaramine) abil. Vastsündinutel on olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad oma ema lõhna muudest lõhnadest).
Laps sõltub
täiesti ümbrusest ja sellest mida tajub. Ta ei suuda haarata sündmusi, sest
ei peegelda neid mõtetes.
Antud perioodi klassifitseeritakse erinevatesse staadiumitesse:
• esmaste tsirkulaarreaktsioonide staadium 1,5–4 elukuud – imik „paneb kokku“ erinevaid liigutusi, arendab oma keha koordinatsiooni (näiteks: esmalt jälgib liikuvat eset silmadega, seejärel koos peaga horisontaalselt, vertikaalselt, ringjalt; laps vaatleb veerevat palli, sirutab käe rippuva asja järele, käsitseb seda ja mängib kõrinaga);
• teiseste tsirkulaarreaktsioonide staadium 4–8 elukuud – laps avastab ja taastab mingit huvitavat sündmust endast väljaspool (näiteks: puudutab teadlikult mänguasju, sirutab käe esemete järele ja haarab neid; motoorika areneb; hakkab arenema kõne, matkimine (kui laps kõnet ei kuule, siis ei hakka ta ka rääkima);
• teiseste tegevusmudelite koordinatsiooni staadium 8–12 elukuud – laps arendab põhikategooriaid nagu kogemus, ruum, aeg; laps taipab, et mõned asjad on lähemal, kaugemal, kõrgemal ja et üks sündmus järgneb teisele – laps reageerib elavalt miskile tuttavale: inimestele, esemetele, piltidele, sõnadele.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License