Ld. k. Hypraemia venosa

Kohaliku vormi korral on tegemist venoosse äravoolu takistusega. Venoosne veri kuhjub kudedesse. On tavaliselt krooniline protsess ja tingib tõsiseid patoloogilisi muutusi kudedes.

Elund ei saa normaalselt hapnikku, seal kuhjub süsihappegaas, mis tingib veresoonte läbilaskvuse tõusu.

Tagajärjed:

1. Tursed - vere vedelad osised väljuvad veresoontest ümbritsevasse koesse.
2. Verevalumid - kui veresoonte läbilaskvus on tunduvalt tõusnud, siis väljuvad veresoontest vormelemendid.
3. Atroofia - toitainete puudus, rõhk.
4. Rasvdüstroofia - ainevahetushäirete tagajärjel võivad rakkudesse ilmuda rasvatilgad.
5. Sidekoestumine - tekib elundis või koes pikaajalise venoosse hüpereemia korral

Esimesed neli patoloogilist protsessi on taaspöörduvad protsessid, kui koes toimunud muutused pole liiga suured. Viimane - sidekoestumine - ei ole taaspöörduv.

Kohaliku venoosse hüpereemia korral elund suureneb ja on värvuselt sinakas.

Võib esineda ka üldist venoosset hüpereemiat. Siin on pöhjuseks südametöö nõrgenemine. Seda iseloomustavad patoloogilised muutused elundites. Paisu korral väikeses vereringes kahjustuvad eeskätt kopsud, paisu korral suures vereringes aga maks (kardiaalne maksatsirroos), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maosooletrakt (paiskatarr). Nahk omandab sinaka värvi (tsirroos) ja võib tekkida nahaturse (anasarka).

Toimuda võib ka vere ümberpaigutumine raskustungi mõjul. Seda iseloomustavad näiteks südamehaigetel tursed jalgadel.