Ld. k. Infarctus

Infarkt on koekärbuse ehk nekroosi kolle, mis tekib elundis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest. Seda võib põhjustada:

• tromb,
• embol,
• veresoonte tugev stenoos (kitsenemine),
• kestev arteri spasm.

Infarkti tekkimist soodustavad:

• kollateraalverevarustuse puudumine elundis,
• madal vererõhk,
• elundi funktsiooni tõus (vajab rohkem hapnikku).

 

Kärbus tekib vastava veresoone varustuspiirkonnas ja tema kuju sõltub veresoonte kulgemisest elundis. Seetõttu on põrna, kopsude ja neerude infarktikolded kolmnurga kujulised (tipp elundi värati suunas), peaajus, südames ja sooltes aga ebakorrapärase kujuga.

Kahjustuse tähendus oleneb infarkti lokalisatsioonist ja mõõtmetest. Kui ei järgne letaalset lõpet võib infarktikolle

• asenduda sidekoega ja tekib arm,
• veelduda (Näiteks tsüsti teke ajus),
• lisanduda mädapõletik.

Kõige eluohtlikumad on infarktid südamelihases, ajus ja sooles.