Ld. k. Thrombosis

Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Tänu sellele protsessile peatuvad verejooksud.

Trombi tekke aluseks on (Virchowi triaad):

• verevoolu aeglustumine - suurem võimalus vormelementide kokkukleepumiseks.
• Veresoone endoteeli kahjustus (traumad, ateroskleroos) - seina ebatasasus põhjustab keerisvoolude tekke.
• Vere hüübivuse tõus (intoksikatsioonid, pahaloomulised kasvajad).

Tromboos on keerukas vere füsiokeemiliste ja biokeemiliste omaduste muutus, mis ühelt poolt põhjustab vere vormelementide elupuhuse kokkukleepumise ja teiselt poolt lahustumatu fibriini moodustumise. Organismis esineb kaks vastandlikku süsteemi: hüübimissüsteem ja hüübimisvastane süsteem. Nende tasakaal kindlustab füsioloogilistes olukordades vere vedela oleku.

Tromb koosneb vereplasma hüübinud fibriinist, trombotsüütidest, puna- ja valgelibledest. Trombi kiirel tekkel moodustub peamiselt fibriinist ja punalibledest koosnev punast värvi nn punane tromb. Kui tromb moodustub aeglaselt, siis koosneb ta fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest. Selline tromb on hallika värvusega - nn valge tromb. Kui vahelduvad valged ja punased alad, siis tekib nn kihiline ehk segatromb. Lisaks eelnevatele eristatakse ka hüaliintrombi, mis koosneb peamiselt trombotsüütidest ja leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre (homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel.

Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea. Trombil eristataksegi pea-, keha- ja sabaosa, mis ujub vabalt veresoone valendikus.

Vastavalt paiknemisele veresoone valendikus eristatakse seinamanuseid, ummistavaid ja keratrombe (viimased tavaliselt südamekõrvas). Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult.

Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi:

• võivad põhjustada üldist surma,
• võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm),
• tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks,
• tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub,
• võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus),
• tromb võib ka kasvada, progresseeruda.

Alajäsemete veenide tromboos