Hüpeemia võib olla üldine või kohalik.

ÜLDINE VÄHEVERESUS. Üldisele väheveresusele on iseloomulik kas vere üldhulga või koostisosade vähenemine.

• Oligeemia (oligaemia) - vere üldhulga langus.
• Aneemia (anaemia) - erütrotsüütide üldhulga või hemoglobiini langus.

KOHALIK VÄHEVERESUS ehk ISHEEMIA (ischaemia) on tingitud arteriaalse juurdevoolu langusest elundisse. Elund väheneb mõõtmetelt, temperatuur langeb ja on värvuselt kahvatu.

Põhjused:

1. Angiospasm - näiteks veresoont ahendavate närvide erutus, mida põhjustab madal temperatuur, valu või psüühiline erutus.
2. Kompressioon - veresoon on kinni surutud väljastpoolt (kasvaja, žgutt).
3. Obduratsioon - veresoon on ummistunud seestpoolt (tromb, embol, lubistumine).
4. Isheemia vere ümberjaotuse tagajärjel - näiteks ajus minestuse või kollapsi korral.

Isheemia tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos, düstroofia või võib esineda ka letaalset lõpet. Tagajärjed olenevad:

• arteri ahenenemise ulatusest,
• kollateraalse vereringe seisundist ja olemasolust (kollateraalid puuduvad näiteks südames, peaajus, neerudes ja põrnas),
• isheemia kujunemise kiirusest,
• kudede bioloogilisest tundlikkusest hapnikuvaeguse suhtes (aju on väga tundlik).