Kognitiivne
Nägemine
- Reageerib tugevale valgusele;
- Jälgib lühikest aega vaateväljas liikuvat eset (keskjoonest kuni 90 kraadi külgsuunas);
- Esimese elukuu lõpuks suudab seda teha ka horisontaalsuunas 90 kraaadi ulatuses;
- Esimestel elunädalatel pilkkontakt väga lühiaegne; näiteks fikseerib lühiaegselt pilgu ema näol;
- Esimese elukuu lõpuks on suuteline fikseerima pilku püsivamalt;
Kuulmine
- Reageerib tugevale helile (keskkõrvas oleva lootevedeliku tõttu);
- Esimese elukuu lõpuks kuulatab täiskasvanu häält-tavaheli (sest lootevedelik on resorbeerunud);
Kõne
- Hakkab arenema koogamine - mittetahtlike häälikute kujunemine, mis jõuab haripunkti teisel elukuul; koogamine on kõneliigutuste tekke aluseks;
Emotsioonid
- Vastsündinu esimeseks, kaasasündinud emotsionaalseks reaktsiooniks on üldine erutus. Emotsionaalse erutuse ajal on imiku käelihased pingul, hingamine kiirenud, silmad avatud, jalgadega teeb ta põtkimisliigutusi.
- Umbes kuu vanuselt hakkab üldine erutus asenduma iseloomulikumate emotsionaalsete reaktsioonidega.
-
Üheks varasemaks emotsioonide väljenduseks on nutt. Nutmisrefleks on olemas
juba sündimisel. Nutt on negatiivse emotsiooni väljendusviis. Nutu põhjused võivad olla näiteks: seedetrakti vaevused,
unisus, võõrad inimesed, võõras ümbrus, ebamugav asend, märg mähe.
- Naeratamine on üks põhiline viis positiivse emotsiooni väljendamiseks. Esimestel elunädalatel esineb vastsündinul mitteteadlikult naeratus, mis vallandub sageli magades. See on nö "sotsiaalse heaolu naeratus."
- Esimese elukuu lõpuks või hiljemalt teisel elukuul kujuneb välja teadlik (tahtlik) naeratus. Kõige sagedamini naeratab emale.
Paaril esimesel elunädalal lohutab imikut eelkõige kehaline kontakt ja ema-isa hääl. Imik lõpetab nutmise, kui ta tõstetakse üles või räägitakse temaga. Püsib eneselohutusmuster imemisliigutusi matkides. Mõnenädalase imiku juures võib näha äratundmismärke seoses toitmisega. Söötmise juures leiab üha tihedamini pilkkontakti emaga. Laps reageerib ruumis liikuvatele inimestele, pöörab veidi pead, otsides rääkijat. Sellel perioodil on veel tegemist mittetahtliku kommunikatsiooniga, kuna puudub otsene tähendus.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License