Mittestandartseid abinõusid mõistetakse isolatsioonidena. Isolatsioone rakendatakse lisaks standardabinõudele patsientide suhtes, kes on teadaolevalt infitseeritud või koloniseeritud, või kelle puhul on alust oletada infitseerumist või koloniseerumist epidemioloogiliselt oluliste mikroorganismidega.

Isolatsioonikategooria määrab üldjuhul haigla infektsioonikontrolliteenistus. See tähendab, et haige tuleb teistest haigetest isoleerida üksikapatisse. Erandjuhtudel, kui on ühe tüvega haigustekitajad, võib mitu patsienti paigutada ka kokku ühte palatisse ehk kohortida. Loa selleks peab andma haigla infektsioonikontrolliteenistus, kes tugineb loa andmisel analüüside tulemusetele.

Sõltuvalt haigustekitajast jaotatakse mikroorganismide ülekandemehhanismil baseeruvad isolatsioonikategooriad järgnevalt:

1. kontaktisolatsioon,

2. piiskisolatsioon,

3. õhkisolatsioon;