Üldosa

Haiglainfektsioonidest põhjustatud haigused on üheks sagedamatest surmapõhjustest statsionaarsetel haigetel kogu maailma. Nosokomiaalseid infektsioone esineb 5-10%-l haiglasse hospitaliseeritud patsientidest ja uute haigusjuhtude arv kasvab pidevalt. Hospitaalinfektsioonid pikendavad haiglas viibimise aega, suurendavad haiglate kulusid patsientide uuringutele ja ravile, ühtlasi vähendavad ka statsionaarse ravi efektiivsust. Nosokomiaalsete infektsioonide tõttu suureneb patsientide invaliidistumine, väheneb nende füüsiline heaolu ja psüühiline rahulolu haiglaraviga.
Haiglainfektsiooni mõiste

Haiglainfektsiooni kirjeldadatakse Eestis paralleelselt nii haiglanakkuse mõistega, kui ka võõrkeelsete mõistetega nosokomiaalinfektsioon või hospitaalinfektsioon. Ameerikas tegutsev haiguste kontrolli ja ennetusega tegelev organisatsioon (Center for Disease Control and Prevention - CDC) soovitab alates 2009. aastast kasutada uut mõistet - tervishoiuasutusega seotud infektsioonid (health care-associated infection - HAI).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et haiglainfektsioon on mistahes mikroorganismi või selle toksiini poolt põhjustatud lokaalne või süsteemne infektsioone, mida haigel enne haiglasse tulekut ei olnud (ei olnud ka nakkuse inkubatsiooniperiood), kuid mis ilmnesid 48 tunni pärast hospitaliseerimist.

Mõnedel juhtudel võid haiglinfektsioon ilmneda ka peale haiglast lahkumist. Näiteks loetakse haiglainfektsoonideks ka kõik haavainfektsioone, mis ilmnevad haigel kodus 30 päeva peale operatsiooni. Lisaks peetakse haiglas alguses saanud infektsioonideks ka neid üks aasta hiljem tekkinud põletikke, mis tekkisid implantaadi paigaldamise piirkonnas (nt puusaprotees, veresooneprotees). Haiglainfektsiooniks ei loeta nakkusi, mis vastsündinu on saanud trantsplantsentaarselt, kuid loetakse neid infektsioone, mille laps saab läbides sünnitusteed.

Selle õpiobjektis kasutatakse samuti kõiki neid mõiste variante.

 

« Eelmine | Järgmine »