Haiglasisene kopsupõletik

Mõiste

Haiglatekkeseks pneumooniaks (ing.k. healthcare associated pneumonia) ehk nosokomiaalpneumooniaks (ing. k. nosocomial pneumonia) nimetatakse kopsupõletikku, mis tekib statsionaarsel ravil oleval patsiendil 48 tundi pärast hospitaliseerimist muudel põhjustel.

Haiglatekkelise kosupõletiku eriliigikse loetakse ventilaatorpneumooniat (ing. k. ventilator-associated pneumoonia - VAP), mis tekib 48 tundi pärast kopsude kuntsliku ventilatsiooni alustamist.

Lisaks sellele käsitletaks eraldi veel hooldekodu pneumooniat (ing.k. Nursing Home-Acquired Pneumonia - NHAP), mis tekkib 14 päeva pärast hooldekodusse sattumist.

Esinemissagedus, isoloomustus

Noskomiaalpneumoonia esinemissageduseks loetakse u 15%, sellega on ta sageduse poolest kõigist haiglainfektsioonidest teisel kohal.  Samas suremuse poolest on VAP siiski kõigist nosokomiaalinfektsioonidest esimesel kohal. Letaalsusnäitajad kopsupõletike puhul on kõrged 29%, VAP-il on see ligi 20-70%. Tihti võib-olla otseseks surmapõhjuseks hoopis muud tegurid. Sageli on see tingitud patsiendi põhihaigusest, hospitaalinfektsioonist või neist mõlemast.

 

Riskitegurid

Nosokomiaalinfektsioon haigestumise riski tõstavad mitmed tegurid. Peamisteks riski suurendajateks on järgnevad asjaolud:

  • pikaaegne lamav asend, eriti pidev selili lamamine, kuna sel juhul osa kopsukoest ei tööta piisava efektiivsuseg ja kopsus olev sekreet vajub kopsu alumistesse osadesse;
  • varasem või käimasolev kopsuhaigus;
  • torako-abdominaalse operatsiooni läbinud haiged;
  • nasogastraalsond, sellega suureneb mikroaspiratsioonide tekke võimalus maost kopsu, lisaks on häiritud maolukuti töö, mis omakorda suurendab mao sisu liikumist suhu ja sealt kopsu;
  • somnolentne patsient (eelneb sagedasti hooldekodupneumoonia tekkele);
  • juhitaval hingamisel olek (peamine VAPi tekke põhjus) 6-20 x suurem risk;
  • ravi antatsiitidega ehk mao happesust langetavad ravimid. Kui mao pH langeb on patogeenidel parem võimalus ellu jääda ja sattuda mikroaspiratsioonide kaudu kopsu;
  • eelnev pikaaegne antibiootikumravi;
  • aerosoolinhalaatorite ebaõige kasutamine;
  • liiga sage kopsude aspireerimine;
  • süühügieeni mittejärgmine;
  • üldine immuunsüsteemi häire;
  • eelnev pikaaegne suitsetamine.
Sümptomid

Oluline on eristada kopsupõletike sümptome põhihaigusest või mõnest muust lisahaigusest.

Põhilised sümptomid, mis võivad ilmneda on:

  • köha u. 90% juhtudest;
  • kehatemperatuuri muutused, kas hüpertermia ehk kehatemperatuuri tõus >38,5Co või hüpotermiaga kaasnev vappekülm <35,5Co;
  • valgevereliblede ehk leukotsüütide osakaalu tõus;
  • bronhiaalse sekretsiooni suurenemine, sekreet on mäda või veresegune ning võib eritada ebameeldivat lõhna;
  • võimalik organismi hapnikkupuudus e hüpoksia;
  • võimalik pleuriit ehk kopsukelme põletik, mis põhjustab valu rindkeres;
  • röntgenleiuna infiltraat kopsus.
« Eelmine | Järgmine »