Alzheimeri tõbi selektiivne närvirakkude kahjustus, kus närvirakud hävinevad, ajusiseste neurotransmitterite konsentratsioon väheneb ning aju atrofeerub Haigusele on iseloomulik järkjärguline algus ning pidev kognitiivne allakäik.(Koponen ja Sulkava 2000).
Tekkepõhjus: teadmata, esineb kõige sagedamini - ligikaudu 60% dementsuse juhtudest (Koponen ja Sulkava 2000).
Riskifaktorid: kõrge vanus, naissugu, haiguse esinemine suguvõsas (Koponen ja Sulkava 2000).
Kliiniline pilt:
Tüüpiline on lühimälu nõrgenemine nii, et ei mäleta mõni minut tagasi juhtunut. Sageli ei tule sõnad meelde. Keerulised motoorsed toimingud nagu söögitegemine ja riietumine on raskendatud. (Koponen ja Sulkava 2000).
Juba haiguse alguses häirub ruumitaju, mistõttu eksitakse algul võõras ning seejärel ka tuttavas ümbruskonnas. Lõpuks kaotatakse aja- ja kohataju.
Ei suuda leida õigeid sõnu, lahendada keerulisi ülesandeid, aru saada abstraktseist mõisteist. (Tilvis ja Sourander 1996).
Hoolimata märgatavaist igapäevaelu segavaist häireist võib patsient enda meelest kõige toime tulla. Sotsiaalse suhtlemise võime võib sageli hästi säilida (Koponen ja Sulkava 2000).
Algul märkab haige toimunud muutusi ka ise, kuid mõne aja pärast haiguse tunnetus kaob ning isiksus hääbub.Esineb paranoiat, agressiivsust, depressiooni, hallutsinatsioone (Tilvis ja Sourander 1996).
Juba haiguse algstaadiumis hakkab haige kaalust maha võtma. Kui haigus on kestnud 3-5 aastat hakkavad patsiendil harilikult tekkima rigiidus, ettepoole küürus hoiak, ebakindel kõnnak ning liigutuste aeglus ja näo ilmetus. Ilmneb inkontinentsust. (Koponen ja Sulkava 2000).
Prognoos: Keskmiselt 5-8 aasta pärast sümptomite tekkimist muutub patsient liikumisvõimetuks ja jääb voodihaigeks (Koponen ja Sulkava 2000, Tilvis ja Sourander 1996). Surm saabub keskmiselt 10 aastat pärast sümptomite esmast avaldumist. Naistel on haiguse kulg paar aastat pikem kui meestel. Sagedasem surma põhjus on aspiratsioonipneumoonia. (Koponen ja Sulkava 2000).
Vaskulaarne dementsus (VD)
Alzheimeri tõve järel teisel kohal, põeb 20-30% kõigist dementsetest patsientidest (Koponen ja Sulkava 2000).
Tekkepõhjus: aju väikeste ja suurte arterite ummistused. Tavaliselt on tegemist väikeste, sügaval paiknevate arterite ja valgaine kahjustustega (Koponen ja Sulkava 2000).
Kliiniline pilt: VD korral progresseeruvad sümptomid astmeliselt. Öine segasusseisund, depressioon, käitumisraskused on tavalised juba haiguse algstaadiumis. Mälu ja uue teabe omandamise võime pole märgatavalt halvenenud. Esineb neuropsühholoogilisi häireid: afaasia, apraksia, agnoosia. Haige kõnnak võib olla ebakindel ja harkisjalu. Võib esineda kõhnumist. Liikumisvõime kaotus võib põhjustada voodihaigeks jäämist juba haiguse suhteliselt varases järgus. Otseseks surmapõhjuseks kopsupõletik, südame- ja ajuinfarktid. (Koponen ja Sulkava 2000).
Prognoos: Haiguse kestus on individuaalne, keskmiselt 7-8 aastat. (Koponen ja Sulkava 2000).
Lewy kehadega dementsus
Dementsust põhjustavate haiguste reas kolmandal kohal, diagnoositakse 5-10% juhtudest.Lewy kehakeste ilmnemine basaalganglionides ja suurajukoorest võetud neuropatoloogilistes proovides.(Koponen ja Sulkava 2000).
Kliiniline pilt: Vähehaaval süvenev rigiidsus. Parkinsoni tõve tüüpi käimisraskused, muutlikud mälu- ja teised kognitiivsed häired, segasusseisundid ja eelkõige visuaalsed meelepetted. Haige mälu võib funktsioneerida adekvaatselt. Agnoosia ja apraksia võivad esineda raskel kujul spetsiifilise häirena. Haiged on agressiivsemad kui Alzheimeri tõvega haiged, mis tõenäoliselt tuleneb väärtõlgendustest ja paranoilistest mõtetest. Sagedasem haiglasse sattumise põhjus on käitumisvõime kadumine. (Koponen ja Sulkava 2000).
Prognoos: haiguse lõppstaadiumis on patsient enamasti voodihaige. Haiguse keskmine kestus esmassümptomitest surmani 7-8 aastat. Otsene surmapõhjus on tavaliselt kopsupõletik. (Koponen ja Sulkava 2000).
Muud dementsused
-
Alkoholidementsus
-
Parkinsoni tõvega kaasnev dementsus
-
Frontaalsagara dementsus
-
Huntingtoni tõbi
-
Crutzfeldti-Jakobi tõbi
-
HIV-dementsus
-
Picki tõbi jt