Dementsus pole mitte omaette haigus vaid sümptom, mille põhjuseks võivad olla mitmesugused aju kahjustavad haigused, nii progresseeruvad (nt Alzheimeri tõbi), ravitavad (metaboolsed häired) kui ka püsivad haigusjärgsed nähud (nt ajuvigastus). (Tilvis ja Sourander 1996). Dementsuse tüüpe on väga mitmeid. Sagedamini esinevateks on Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus ja Lewy kehadega dementsus. (Persaud 2009).

Keskseks sümptomiks on mälu, sageli eelkõige uute teadmiste omandamise võime nõrgenemine ning esineb vähemalt üks muud tüüpi kognitiivse võimekuse vähenemine (nt rääkimis- ja arusaamis-, kirjeldamis- või planeerimisraskused. (Koponen ja Sulkava 2000; Linnamägi jt 2006). Lisanduvad ravi vajavad käitumis- ja psüühikahäired. Puude ulatuse määrab igapäevatoimingutega hakkamasaamise järk-järguline vähenemine. (Linnamägi jt 2006).

Dementsussündroomi diagnoositakse kliinilise pildi ja anamneesi põhjal, välistades üldsomaatilised haigused ja toetudes Eestis diagnoosistandardiks olevatele RHK 10 diagnoosikriteeriumidele. RHK10/1992 Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon defineerib dementsuse kui kroonilise või progresseeruva kuluga sündroomi, mille korral on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni (s.h mälu ja mõtlemine) ning need on väljendunud määral, et see häirib igapäevaseid toiminguid ja aktiivsust. Kindla diagnoosi püstitamiseks peavad sümptomid olema kestnud vähemalt 6 kuud. Teadvuse seisund ei tohi olla häiritud.(Linnamägi jt 2006)

Dementsuse varases staadiumis võib inimesel olla teatavaid raskusi uute asjade õppimisega või nad unustavad, mida nad äsja ütlesid või tegid, samas suudavad nad sageli meenutada selgesti sündmusi, mis juhtusid palju aastaid tagasi (Persaud 2009) ehk nõrgenenud on eelkõige lühimälu (Koponen ja Sulkava 2000). Neil võib kaduda aja- ja kohataju, esineb raskusi sõnade leidmisega ning üha raskemaks muutub uue informatsiooni õppimine. Aja möödudes vajatakse abi isegi kõige igapäevasemate põhiliste ülesannete täitmisel, kaasa arvatud pesemine, riietumine, söömine. Demente inimene võib muutuda kinniseks, esineb tõsiseis käitumishäireid. Enamik dementseid inimesi vajab lõpuks ööpäevaringset hooldust. (Persaud 2009). Dementsus mõjutab inimesi mitmesugusel viisil. Mõned inimesed on hämmingus ja hirmul, samal ajal kui teisi ei näi alguses nende kahanevad võimed üldsegi häirivat (Persaud 2009). Kuigi dementsus aja jooksul pikkamööda progresseerub jaotatakse tavaliselt sümptomid kolme faasi: varased, keskmised ja hilised sümptomid (Persaud 2009; Linnamägi jt 2006; Miller 2004).