Raskusastmed

Dementsuse staadium määratletakse nii kognitiivse häire raskuse kui igapäevatoimingutega hakkamasaamise järgi (Persaud 2009, Koponen ja Sulkava 2000). Staadiumist sõltub ka diagnostiliste protseduuride sagedus ja valik (Linnamägi jt 2006).

Dementsuse sümptomid jaotatakse kolme staadiumisse: varased, keskmised ja hilised sümptomid (Persaud 2009):

Varased sümptomid
Varane staadium jääb sageli märkamata, sest arstid ja lähedased peavad seda vananemisprotsessi normaalseks osaks. Selles staadiumis võib esineda alljärgnevat:

raske on õppida uusi fakte ja meeles pidada hiljutisi sündmusi, jutuajamisi või eelseisvaid kohtumisi
raskused keelekasutusega: nt ei tule meelde õige sõna millegi kohta
kaob ajataju
eksimine tuttavates kohtades
raskused otsuste tegemisel
initsiatiivi- ja motivatsioonipuudus
märgid depressioonist ja agressiivsusest
huvi kadumine hobide ja tegevuste vastu

Keskmised sümptomid
Kui haigus süveneb, muutuvad probleemid ilmsemaks ja piiravamaks, kuni selleni, et inimene ei saa enam ilma raskusteta üksinda elada. Selles staadiumis täheldatakse:

sagedased unustamised (ununevad pereliikmete nimed ja olulised tähtpäevad või jäetakse toit pliidile, arved maksmata, isegi söömine võib meelest minna);
ei oska enam toitu valmistada, koristada ega poes käia;
vajatakse abi isiklikus hügieenis, kaasa arvatud tualetis ja vannis käimine ning pesemine;
vajatakse abi riietumisel;
suurenenud kõneraskus;
ekslemised varasemalt tuttavas keskkonnas;
käitumishäirete esinemine (nt agressiivsus);
esineb hallutsinatsioone või depressioon.

Hilised sümptomid
Seda staadiumit iseloomustab sõltuvus teistest ja aktiivsuse kadumine. Mäluprobleemid on väga tõsised. Iseloomulikud tunnused:

raskused söömisega;
sugulaste, sõprade ja tuttavate objektide äratundmise raskused;
raskusi arusaamisega ja sündmuste tõlgendamisega;
raskused käimisel;
inkontinentsus;
sobimatu käitumine avalikus kohas;
võib jääda ratastooli või voodihaigeks.

« Eelmine | Järgmine »