Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele

Haige vanus. Reeglina paranevad nooremate patsientide haavad kiiremini kui eakatel haigetel, sest nende ainevahetusprotsessid ja kudede uuenemine toimub kiiremini.

Toitumuslik seisund. Haava paranemiseks vajab organism vitamiine ja täisväärtuslikku valku. Rakkude normaalseks kasvuks on vajalikud A, D, C ja K vitamiin, samuti tiamiin, riboflaviin ja pantoteenhape. Selgitatakse välja haige toitumuslik staatus ning jälgitakse, et patsiendil ei esine alatoitlust. Kudede uuenemiseks vajab organism mikroelementidest tsinki, mida võib manustada lokaalselt haava piirkonda ravimitena, samuti peab tsinki sialdama ka haige toit.

Organismi vee- ja elektrolüütide tasakaal mõjutab samuti haava paranemist. Ebasoodus haava paranemise seisukohalt on vedeliku liig organismis ( tursed) ja ka vedeliku vaegus (eksikoos).

Tarvitatavad ravimid Näiteks: haava paranemist aeglustavad immuunosupresandid, glükokortikoidid, antikoagulandid, tsütostaatikumid, vererõhutavimid ja veresooni ahendavad preparaadid

Kaasuvad haigused (haava paranemist aeglustavad südame veresoonkonna ja perifeerse vereringe haigused, lokaalne kudede isheemia, ateroskleroos, südamepuudulikkus, hüpovoleemia, hemofiilia, aneemia, organismi toitumishäiretega seotud haigused, hingamiselundite haigused, aneemia, diabeet, neerupuudulikkus, sepsis, dehüdratsioon, kiiritus ja keemiaravi saavad pahaloomuliste kasvajatega haiged, suurte traumadega, põletustega, palavikuga ja põletikuga haiged. Haava paranemist pärsib ka perifeerse vereringe puudulikkus ja veresoonte ahenemine. Kudede hüpoksia e. hapnikuvaegus esineb diabeedihaigetel, venoosse paisuga, südamepuudulikkusega, tursetega ja hüpovoleemiaga haigetel. Suitsetamine toob endaga kaasa süveneva kudede hüpoksia, sest veresooned perifeerias ahenevad ja vähendavad hemoglobiini haapnikutranspordi võimet. Hüpoksia tingimustes suureneb ka kudede infektsioonirisk.

Organismi immuunsüsteemi seisund. Häired immuunsüsteemis nõrgestavad organismi vastureaktsioone haigustekitajatele ja haava paranemine on komplitseeritud. Sellisteks seisunditeks organismis võivad olla sepsis, alatoitumus, patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi.

Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski.

Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset informatsiooni tema haava/haavandi seisundi kohta. Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket.

Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand)

Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks

Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber)

Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Nekrootiline kude takistab ka fibroblastide ja keratinotsüütide migratsiooni haava, seetõttu tuleb nekrootiline kude haavast alati eemaldada.

Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Suur bakterite hulk haavas häirib haava paranemise loomulikku kulgu ka siis kui infektsiooni tunnused haavas puuduvad. Infitseeritud haava korral lisanduvad ka põletiku tunnused nagu koe punetus, turse, temperatuuri tõus, valu ja funktsiooni häire. Haavast võib erituda mäda. Infitseeritud haavast võetekse bakterikülv ja vastavalt sellele valitakse antibiootikumravi. Infitseeritud haava avatakse alati võimalikult laialt, et see dreneeruks ja seejärel toimub haava paranemine teisespingsalt. Antibiootikume manustatakse haigele ka siis kui infektsioon haarab sügavamaid kudesid, kui patsiendil on endoprotees või alanenud vastupanuvõime. Infektsioon on krooniliste haavade arengus üks põhifaktor

Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Ligikaudu 30% infitseerunud haavadest on seotud hematoomi tekkega. Selle vältimiseks jäetakse hea verevarustusega kehapiirkondesse operatsioonijärgselt alati haavadreen, et veri ja koeeritis saaksid vabalt eemalduda. Dreen eemaldatakse tavaliselt 2-3 postoperatiivsel päeval.

Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.) ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal.

Haava paranemist takistab ka haava mittetäielik sulgus või sulgus rõhu all. Kui operatsioonihaava ei suleta täielikult ja paranevad koed ei ole kontaktis siis haava paranemine on aeglustunud. Näiteks haavandite puhul jälgitakse, et neile ei ileks ka survet väljaspoolt (sokikumm, tugevalt asetatud side jne.)

Ebaõige haava töötlus kui kasutatakse tsütotoksilisi aineid haava puhastamiseks.Sideme vahetamine peab alati olema näidustatud.

Keskkonnafaktoreid hinnatakse lamatistega ja lamatistest ohustatud patsientidel.Tehakse kindlaks koormuse ja rõhu jaotus kudelele, hõõrdumine ja nihkepinge kudedele. Hinnatakse madratsit või tooli, kus patsient enamuse oma ajast veedab, patsiendi jalanõude vastavust ja kudede hapnikuga varustatust.

Haava paranemist soodustavad ühtlane temperatuur haavas, haava küllaldane niiskus ja happeline keskkond haavas.