Hingamissügavus, -maht ja -minutimaht
Hingamissügavus
- Hingamine on pinnaline, sest:
- rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas,
- hingamislihaste nõrk areng.
- Samas hapniku tarve aga tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul
- seoses intensiivsema ainevahetusega.
- Mida noorem on laps seda pinnalisem hingamine.
Hingamismaht ja hingamisminutimaht
- Hingamisemaht on sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul.
- Hingamisminutimaht on saadava õhu kogus minutis.
- Hingamismaht -, minutimaht on väike
| Lapse vanus | 1k | 1a | 6a | 11a | 14a |
| Hingamismaht ml | 30 | 70 | 156 | 254 | 300 |
| Hingamise minutimaht ml |
820 | 2200 | 3200 | 4200 | 5000 |
Seega
- Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul.
- Pinnalisema hingamise korral on hingamismaht väike.
- Vajalik hapniku tarve saavutatakse sagedama-kiirema hingamisega.
- Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on aga vähene,
- sest vastsündinu hapniku tarve on suurem, kui täiskasvanul (7ml/kg/minutis so 2 korda kõrgem, kui täiskasvanul).
- Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõimet vähendab ka hingamissageduse liigne kiirenemine, mille tagajärel tekib CO2 (süsihappegaasi) peetus e retentsioon.
- Seega haigel lapsel peab vältima pingutusi, mis kulutavad energiat, sest energia suurenemisega suureneb ka hapniku tarbimine. Näiteks haigel vastsündinul toitmine, nutt, kehatemperatuuri hoidmine.
- Sellega seoses süveneb asfüksia (hapnikunälgus) - gaasivahetuse häire, mille tulemusena tekib hüpoksia, hüperkapnia ja atsidoos.