Haigele inimesele on voodi oluline. Kui terve inimene veedab voodis keskmiselt 6-8 tundi ööpäevas, peab raskelt haige või peab olema voodis isegi 24 tundi ööpäevas. Palatites on enamasti mitu haiget, kellel on erinevad harjumused ja vajadused. Võõra inimesega palatiruumi jagamine nõuab üksteisemõistmist ja head koostööd teenindava personaliga.

Haiglavoodi erineb märgatavalt sellest, millega patsient on kodus harjunud (v.t joonis 1). Võrreldes koduvoodiga on haiglas voodid tavaliselt kõrgemad ja enamasti metallist ning tehniliselt keerukad (saab tõsta peatsit jne). Haigla voodiriided võivad tunduda patsiendile võõrana. Sageli kasutatakse teki asemel ainult tekikotti või õhukest tekki, mis võib paksu tekiga harjunutele liialt kergena tunduda. Harjumatud on ka madratsi kaitsekiled ja ühekordsed linad, mis võivad panna patsiendi higistama ja muuta magamise rahutuks.

 

 

Patsient veedab suurema osa haiglasveedetud ajast voodis või selle lähedal. Voodi võib olla koht, kus süüakse, pestakse, kasutatakse siibrit või uriinipudelit ning teostatakse erinevaid terapeutilisi protseduure. Seetõttu on oluline, et õde püüaks patsiendi voodi hoida nii puhta ja mugavana kui võimalik. Turvalise ja mugava keskkonna loomisel on puhtusel oluline roll, aga mitte ainult. Haiglakeskkonnas on puhas pesu ja aseptiline meetod pesu vahetamisel oluline ka mikroorganismide ülekande vältimiseks ühelt patsiendilt teisele ning haiglakeskkonnast patsiendile ja vastupidi. Voodipesu vahetatakse alati patsiendi lahkumise järel haiglast (vt. kasutuses olnud voodi pilti jooniselt 2) ning enne uue patsiendi paigutamist palatisse. Puhas voodipesu pannakse alati operatsioonilt saabuvale patsiendile ning peale üldpesu, vanni või dushi all käimist. Igapäevaselt jälgitakse voodipesu seisundit pidevalt, et see oleks puhas, kuiv ja kortsudeta ning pesu määrdumisel see vahetatakse.

 

 

Joonis 2. Kasutatud voodi haiglas (www.impactednurse.com/ ?p=574)